Jooksmine on üks kõige sagedamini kasutatavaid füüsilisi harjutusi. Igaüks saab oma olukorrale omandada kiiruse, vahemaa ja joosta.
Jooksmise eeliseid on palju: kaotada kaalu ja kuju, säilitada nooruk igavesti, parandada kardiopulmonaalset funktsiooni ja parandada une kvaliteeti. Muidugi on ebaõigel jooksmisel ka teatud puudusi. Korduv sport põhjustab vigastusi ning pahkluu või põlv on sageli esimesed ohvrid.
Tänapäeval soovivad paljud inimesed jooksulindil joosta, mis võib hõlpsalt põhjustada põlveliigese kandmist. “Running põlv” tähendab, et jooksmise käigus peaks jalgade ja maapinna korduva kontakti tõttu põlveliigend mitte ainult kandma kaalu rõhku, vaid ka maapinnast mõju. Kui ettevalmistamine on ebapiisav, on põlve spordikahjustusi lihtne põhjustada.
Mõni inimene ei treeni tavalistel aegadel eriti. Nädalavahetustel hakkavad nad jooksma kapriisiga, mida on lihtne põhjustada ka spordivigastusi, mida kliiniliselt nimetatakse nädalavahetuse sportlaste haiguseks. Jooksmisel tuleks põlv tõsta algsesse asendisse reiest vöökohani. Liiga pikk samm kahjustab ligamenti kergesti.
Jooksmine peaks samuti erinema inimeselt. Vanemad inimesed peaksid jooksmise asendamiseks valima vähese antagonismi ja intensiivsusega spordi. Enne jooksmist soojendage ja kandke kindlasti kaitsemeetmeid, näitekspõlvepadjadjarandmepadjad. Kui tunnete end treenimise ajal ebamugavalt, peaksite kohe treenimise lõpetama. Ilmse vigastuse korral proovige hoida kindlat asendit, võtta erakorralise ravi jaoks külma kompressi ja muid meetmeid ning otsige õigeks ajaks ravi.
Postiaeg: 10. veebruar 20123
