Jooksmine on üks kõige sagedamini kasutatavaid füüsilisi harjutusi. Igaüks saab jooksukiiruse, distantsi ja marsruudi meisterdada vastavalt oma olukorrale.
Jooksmisel on palju eeliseid: kaotada kaalu ja vormi, säilitada igavesti noorus, parandada kardiopulmonaalset funktsiooni ja parandada une kvaliteeti. Muidugi on ebaõigel jooksmisel ka teatud miinuseid. Korduv sportimine põhjustab vigastusi ning sageli on esimesed ohvrid pahkluu või põlv.
Tänapäeval jooksevad paljud inimesed innukalt jooksulindil, mis võib kergesti põhjustada põlvede kulumist. “Jooksev põlv” tähendab, et jooksmise käigus ei peaks põlveliiges jalgade ja maapinna korduva kokkupuute tõttu mitte ainult raskuse survet taluma, vaid ka maapinnalt tulevat lööki pehmendama. Kui ettevalmistus on ebapiisav, on kerge põlve spordivigastus tekitada.
Mõned inimesed ei treeni tavalisel ajal palju. Nädalavahetustel hakatakse jooksma kapriisist, millest on kerge tekitada ka spordivigastusi, mida kliiniliselt kutsutakse “nädalavahetuse sportlase haiguseks”. Jooksmisel tuleb põlv tõsta algsesse asendisse reiest vööni. Liiga pikk samm kahjustab kergesti sidemeid.
Jooksmine peaks ka inimeseti erinema. Vanemad inimesed peaksid jooksmise asemel valima mõne vähese antagonismi ja intensiivsusega spordiala, näiteks kõndimise. Enne jooksmist tehke kindlasti soojendus ja kandke mõningaid kaitsemeetmeid, ntpõlvekaitsmedjarandmekaitsed. Kui tunnete end treeningu ajal ebamugavalt, peaksite treeningu viivitamatult lõpetama. Ilmselgete vigastuste korral püüdke hoida kindlat asendit, võtta kiirabiks külm kompress ja muud abinõud ning pöörduda õigeaegselt arsti poole.
Postitusaeg: 10.02.2023
